1919. aasta sügisel avati Kaarli mõisas Kaarli Kõrgem Algkool (Kaarli mõisakool), algkooli juhatajaks valiti Eduard Eik, õpetajaks Emilie Rautmann. Õpetajad valis vallanõukogu. 1922. aasta sügisel alustasid vallas koolitööd Kohala, Sämi-Uhtna, Aresi, Aluvere, Kaarli mõisa ja Kaarli-Raudlepa koolid. Kaarli mõisakool oli valla kõrgema astme kool. Kuna aga koolil oli ruumi vähe, otsustas vallavolikogu jätta Kaarli mõisa vallakooli IV, V ja VI klassi, III klassi aga viia Aluvere Kooli juurde, kus seni oli I ja II klass.

 

1923. aasta alguses anti Põllutööministeeriumi poolt Kohala mõisa härrastemaja koos sinna juurde kuuluva maa-alaga valla kasutusse, et sinna kool paigutada. Nii avati Kohala mõisas 6-klassiline kool, kuhu ühendati Sämi-Uhtna, Aresi ja Kohala kool. Uue kooli juhatajaks sai Helmuth Lang.

 

1930.aastal anti maakonnavalitsuse haridusosakonna poolt korraldus jätta 1931/32. õppeaastal Aluvere ja Kaarli-Raudlepa koolidesse ainult I, II ja III, kuna alates IV klassist pidid kõik valla lapsed Kohalasse minema. Samal aastal otsustas haridusosakond sulgeda Kaarli mõisakooli maja viletsuse tõttu.

 

Kaarli-Raudlepa Algkool töötas 1958. aastani. Aastatel 1910–1915 ja 1918–1920 juhatas kooli kirjanik Jüri Parijõgi. Algul Aluvere kooli osana, hiljem iseseisva algkoolina töötas Ubjas kool aastatel 1953-1971. Algusaastatel töötasid nii eesti kui ka vene õppekeelega klassid.

 

Praegused valla põhikoolid töötavad uutes koolihoonetes. Sõmeru (end. Aluvere) Põhikooli hoone valmis 1989. aastal, Uhtna Põhikooli hoone 1986. aastal.

 

Vaekülas on võimalik olnud 1930-1959. aastatel omandada põllumajanduslikku haridust:

1930-1944 tegutses Töödejuhatajate kool;
1937-1944 Karjatalitajate kool;
1944-1959 Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum.

1959-1977. aastani töötas Vaekülas spordikallakuga internaatkool. Alates 1977. aasta sügisest töötas samas koolihoones kool erivajadustega lastele.

2010. aastal alustati haridusministeeriumi eestvõttel Vaeküla koolikompleksi renoveerimist, kuid nurjunud ehituse tõttu oli koolipere sunnitud edasist õppetööd jätkama Näpil ja Vinnis.

 

Sõmeru valla kooliajaloo ja hariduselu jäädvustamisel on tänuväärset tööd teinud mitmed endised õpetajad: Aino Kurmiste, Ellen Rätsep, Maie Männik ja teised.

 

 

Aino Kurmiste ülevaateraamat "Aluvere Kool 1863-1998", ilmus 1998. aastal

Ellen Rätsep "Kohala Kool läbi aegade", 2006

Maie Männik, Elvi Kullamäe, Kersti Aasmets " Kaks sajandit vaeküla Kooli", 2007

Maie Männik "Rägavere kooli lugu", 2009

 

 

 

 

Enne II Maailmasõda tegutsesid endise Rakvere valla aladel koolid Lasilas, Mädapeal, Karitsal ja Kloodis. Arknal tegutses põllutöökool.

 

Esimene talurahvale mõeldud kool avas Lasilas uksed 1786. aastal. Eesti Vabariigi alguseks oli kool kasvanud 3-klassiliseks ja sai 1922. aastal enda käsutusse heas seisus Lasila mõisa härrastemaja. Kooli varasemas asukohas, Lasilast mõned kilomeetrid eemal Järnil, on mälestuskivi: http://www.monument.ee/rakvere-vald/jarni-lasila-kool. 1973. aastal katkes mõisakooli elu 13 aastaks, mil ruumid tuli loovutada kolhoosiosakonna keskusele. Aastal 1986 alustas mõisahoones uuesti tegevust kool, algselt lasteaed-algkoolina, hiljem 1986-1995 algkoolina ning põhikoolina alates 1995.

 

1869. avas talurahva lastele uksed Järtu külas asunud koolimaja (Järtu-Mädapea kool). Mälestuskivi avati kooli asupaigas 27. augustil 1989. 1922-1965 tegutses kool Mädapea mõisas. 

 

Karitsa kool alustas 1836.a.
Karitsa kooli eelkäijaiks tuleb lugeda ka Tõrma (algselt Lepna) ja Järni kooli, mis samuti 1920. a sügisel Karitsa mõisa üle viiduina aitasid moodustada uut Karitsa algkooli... Koolis oli kolm klassi, mis kõik asusid ühes ruumis. 1918. a sügisel hakkas kool tööle juba Eesti Vabariigi tingimustes. Sellest ajast peale kuni 1920. a kevadeni, s.o Karitsale ülekolimiseni, tehti koostööd naabruses asuva Järni kooliga, nii et Levalas töötasid I ja II klass ning Järnil III ning IV. 1918./19. õppeaastal on Levalas olnud ka III klass, sest Salme Väinaste mäletab, et tema läks 1919. a sügisel Järni kooli minnes juba IV klassi. Nagu eelnevadki koolmeistrid, kasutas ka Gustav Püss palgamaad, s.t koolitalu suurusega üle 16 ha. Tütar Salme jutu järgi olevat ta lõpuotsa saanud maakasutamisest saadavatele tuludele lisaks veel 100 rbl aastas rahas. Seda muidugi vallalt. Temaaegsest koolielust vast ehk veel niipalju, et erilist laste isetegevust, nagu tänapäeval, siis veel ei tuntud. Isegi raamatukogu koolil polnud. Kuid kooli jõulupuud korraldati igal aastal. Ja seal esinesid lapsed küll laulude ning deklamatsioonidega, mis olid varem ette valmistatud. Laulmist õpetas G. Püss muide viiuli abil... (autor: Richard Tammik)

Karitsa kooli viimane lend sirutas oma tiivad mõisa trepilt 1977.a.

 

Kloodi kooli eelkäija, Paatna külakool, asutati 1861. Esimesel aastal töötas kool talutares. 1862 ehitas Kloodi mõis madala õlgkatusega koolimaja, mille asukohta tähistab vana küün Paatna külas. 1895 kool likvideeriti ja ehitati külakool Päidesse, kus kool töötas kuni 1918. aastani. 1920 toodi kool Kloodi mõisa valitsejamajja. Sellest ajast alates kandis kool nime Kloodi Algkool. (loe: Punane Täht 1961)

 

1921. aastal avati Arkna mõisas Virumaa põllutöökool, mis erinevate nimede all tegutses kuni 1990-ndateni. Vt pilte: ajapaik.ee