Rakvere valla kõrgeima tunnustuse, valla aumärgi pälvisid kauaaegsete teenete eest Aksel Neeme ja Veljo Kallip.

Aksel Neeme on teenekas põllumees, kel täitus möödunud aastal viiskümmend aastat töötamist Rakvere vallas. Ta alustas peale sõjaväeteenistusest naasmist 1971. aastal tööd Lepnal endises „Energia" kolhoosis ja töötas seal kuni kolhoos lõpetas tegevuse. 1993. aastal oli ta üks põllumajandusettevõtte OÜ Lepna Ehitus asutajatest. Osaühingu juhtimise on Aksel tänaseks usaldanud poja Allari kätte, kuid aitab ka ise jõu ja nõuga. Aksel Neeme on siiani tegev ka teises teraviljakasvatusega tegelevas ettevõttes Jahvataja OÜ.

Kokku on Aksel Neeme Rakvere vallas maad harinud ligi kolmkümmend aastat, nii ettevõtte- kui ka rendimaadel. Vahele mahub ka aastaid loomakasvatusega tegelemist.

Aksel Neeme on olnud kuusteist aastat Rakvere vallas tegus vallavolikogu liige, sellest kolm aastat volikogu esimees.

Töökat ning abivalmis meest iseloomustab sõprade ja kolleegide sõnul põhimõte: „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"

 

 

Veljo Kallipi – põlise Virumaa mehe – elu ja töö on seotud Uhtna kandi ning endise Sõmeru vallaga  alates 80ndate aastate algusest, mil ta töötas Uhtna kolhoosi peaökonomistina ja hiljem kolhoosi esimehena ning aastatel 1993-2002 Sõmeru vallavanemana.

Alates 2016. aasta augustist kuulub Veljo Kallip valla majandusüksuse koosseisu ning tegeleb väiksemamahuliste jooksvate ehitus- ja parandustöödega nii Uhtna koolis kui ka Uhtna hooldekodus, lasteaias ja raamatukogus, kuid on vajadusel alati valmis ulatama abikäe muudes kogukonna ettevõtmistes.

Hooldekodu juhataja sõnul on Veljo nende majas asendamatu abiline ning alati valmis pakkuma arukaid lahendusi ning näitama üles hoolivust ja empaatiat hooldekodu tegevuse ja elanike vastu. Sama kinnitavad ka raamatukogu ja lasteaia juhid.

Oma tööülesandeid on ta alati täitnud laitmatult ja kohusetundlikult, mis tähendab, et Veljo peale saab alati kindel olla. Võib öelda, et Veljo sõnavarast puuduvad sõnad "ei saa" ja "ei ole võimalik" ning tihti leiab probleem lahenduse juba enne selle tekkimist. Oma rahuliku meele ja sõbraliku hoiakuga on ta eeskujuks paljudele koolipoistele.

Võimalust ja vajadusi noortega tegelemiseks mahtus ka aastatesse, mil Veljo Kallip oli Sõmeru vallavanem. Ajarännak Sõmeru Sõnumite vahendusel aastasse 2000 kinnitab, et tol ajal rajati Sõmerule esimene noortetuba. "Veljo Kallip nägi selles võimalust leida tegevusi noortele, kes muidu õhtuti lasteaia terrassidel aega veetsid ja organiseerimatult toimetasid", kinnitab toonane valla kultuuri- ja haridusnõunik Maia Simkin.

Olles ise seotud muusikaga, osalenud palju aastaid Uhtna pasunakoori tegevuses  ning olnud selle üks alustalasid, on Veljo osanud näha ka  kultuurisidemete vajalikkust ja kasutegurit. Ta on olnud alusepanijaks kultuurilistele sõprussidemetele Hollandi 's-Gravenzande kogukonnaga. Selle tulemusena said teoks õpilaste kultuurireisid, mille väärtust oskavad nüüd juba täiskasvanuks saanud poisid-tüdrukud hinnata tänaseni. Olulised on ka kultuurikontaktid Norra Stor-Elvdali kommuuniga.

Veljo Kallip on andnud oma mitmekülgse tegevusega märkimisväärse panuse külaelu edendamisse ja arendamisse.

 

Aumärgid antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul, mis toimub Sõmeru keskusehoones 22. veebruaril 2022.