Teisipäeval, 10. jaanuaril avalikustas Eesti Geoloogiateenistus, et jätkatakse fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringute järgmise, kolm aastat kestva etapiga. Edasised uuringud fokusseeritakse perspektiivsele uuringualale, milleks on Kunda lähedal Aru-Lõuna ala, mis suures osas kattub praegu tegutseva lubjakivi karjääriga ja sellest põhjapoole jääva endise kaevandusalaga. Kuna algavate uuringute plaanid puudutavad otseselt Rakvere valda, uuris vallavolikogu esimees Peep Vassiljev kolmapäeval, 11. jaanuaril Eesti Geoloogiateenistuse juhtidelt, mida täpsemalt uuringute raames tehakse. Järgnevalt vahendame kokkuvõtte Rakveres, Eesti Geoloogiateenistuse peakontoris toimunud põhjalikust arutelust. Eesti Geoloogiateenistuse poolt avab plaane maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.

Mis on Geoloogiateenistusel lähiaastatel plaanis?

Kolm aastat kestva etapi eesmärk on saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi, haruldaste muldmetallide ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning väärindamise keskkonnamõjust. Eesti Geoloogiateenistus on tegelenud fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringutega alates 2018. aastast. Seni on valideeritud ajaloolisi andmeid ning teostatud ruumianalüüs, et leida võimalikud perspektiivsed uuringualad. Hiljuti saadud 6,1 miljoni euro suuruse lisarahastuse abil võetakse nüüd fookusesse eelkõige toorme väärindamise tehnoloogia küsimused ning tervikliku väärtusahela analüüs. Me võtame oma uuringute aluseks TalTechi ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud RITA ja RESTA programmidest rahastatud teadusprojektide tulemused. Uuringutega soovime me leida vastuseid küsimustele, milliseid lõpptooteid on fosforiidist otstarbekas toota ning kuidas on tööstuslikul skaalal samaaegselt võimalik eraldada haruldasi muldmetalle ning mustast kildast vanaadiumit. Tehnoloogia arendamise käigus kaardistame seotud keskkonnamõjusid ning hindame majanduslikku perspektiivi. Plaanis on ka tehnoloogiate olelusringi hindamine Vajadusel teostatakse parima tehnoloogia skaleerimise katsetused.

Kus täpsemalt hakatakse neid mahukaid uuringuid tegema?

Edasised uuringud fokusseerime me 2022. aastal lõppenud uuringu tulemusena valitud perspektiivsele uuringualale Toolse maardlas, milleks on Kunda lähedal Aru-Lõuna ala, kogupindalaga 9,7 km2. Suures osas kattub see ala praegu tegutseva Aru-Lõuna lubjakivikarjääriga ja sellest põhja poole jääva endise kaevandusalaga. Uuringu raames teeme me kalkulatsioonid kogu alale, kuid füüsiline uurimistegevus hakkab eelkõige toimuma endisel kaevandusalal ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääris. Sealt on plaanis võtta ka kuni 20 tonni erinevaid proove, mis on hädavajalikud sobiva tehnoloogia skaleerimise katsetamisel. Maailmas on küll erinevaid praktilisi fosforiidi väärindamise näiteid, kuid hetkel ei ole teada toimivat fosfori ja haruldaste muldmetallide kooseraldamise tehnoloogiat. Seetõttu tuleb meil leida innovatiivseid lahendusi ja luua just meie kohalikule ressursile põhinev kompetents. Loomulikult plaanime me uuringute raames teha tihedat koostööd Aktsiaseltsiga Kunda Nordic Tsement, kes praegu Aru-Lõuna lubjakivikarjääris kaevandab. 

Meil oli ühe võimalusena perspektiivsete aladena kaalumisel ka Ulvi ja Põlula piirkonnad, kuid praegu algava uuringu raames Rakvere maardlas mingeid töid plaanis ei ole.

Kas on juba selge, mida tähendab see kõik piirkonna põhjaveele?

Väga oluline osa alanud uuringutest ongi just piirkonna hüdrogeoloogiat ja põhjavett puudutavad uuringud.  Me plaanime rajada uuringualale seirekaevusid, et mitmeaastase seire tulemusel täpsemalt aru saada piirkonna hüdrogeoloogiast ja nii täpsustada hüdrogeoloogilist mudelit. See on hädavajalik hindamaks tulevikus võimaliku kaevandamise keskkonnamõjusid.

Miks on üldse vaja fosforiiti ja muldmetalle uurida?

Kõigepealt, praegu on Riigikogus menetluse lõppjärgus maapõueseaduse muudatused, mille jõustumisel  on Eestis fosforiidi uurimise eesõigus riigil ehk siis Eesti Geoloogiateenistusel. See tähendab, et riigi eraldi nõusolekuta ei saa eraettevõtted fosforiiti maavarana uurida ja praegu on riik otsustanud uuringutega ise jätkata.

Eestis paiknevad teadaolevalt ühed Euroopa suurimad fosforiidivarud. Lisaks fosforile esinevad Eesti fosforiidis haruldased muldmetallid. Samuti on fosforiidiga seotud teised potentsiaalsed maavarad nagu graptoliitargilliit, mis on rikastunud vanaadiumi, molübdeeni ja uraaniga. Digi- ja rohepöörde kontekstis on haruldased muldmetallid keskse tähtsusega, leides kasutust nii roheenergia tootmises ja salvestamises kui ka muudes kõrgtehnoloogilistest valdkondades.

Mida on fosforiidi ja haruldaste muldmetallide osas seni uuritud?

Selleks, et olla oma maapõue tark peremees, on vaja geoloogilisi andmeid kaasajastada. Aastatel 2020-2022 teostas Eesti Geoloogiateenistus fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu, mille põhifookuses olid ajaloolised andmed. Projekti peamine eesmärk oli hinnata fosforiidi ja kaasnevate ressursside majandusliku potentsiaali ning valmistada ette materjalid jätku-uuringuteks. Töö käigus digiteeriti vanad fosforiidi uuringute aruanded, mille põhjal loodi andmebaas, mis sisaldab üle 6000 puuraugu ja üle 21 000 keemilise analüüsi. Loodud andmebaasi põhjal koostati fosforiidi ruumimudel Toolse ja Rakvere maardlatest. Ajalooliste andmete valideerimiseks puuriti ka 37 uut puurauku Toolse, Rakvere ja Aseri maardlate ümbruses. Saadud puursüdamikke analüüsiti põhjalikult erinevate geokeemiliste ja -t

ehniliste meetoditega. Esialgsete tulemusena võib järeldada, et ajalooliste andmete kvaliteet on üldiselt hea. Ootuspäraselt on näha, et piirkondades, kus varasemalt oli puuritud vähem puurauke või maavarade lasundi paksus ja/või kvaliteet muutlik, on erinevused suuremad. Haruldaste muldmetallide sisaldused olid Rakvere maardlas 200-300 g/t ja Toolse maardlas 300-400 g/t. Toolse maardla puhul on oodata rikastamise käigus haruldaste muldmetallide sisalduse suurenemist umbes 1200-1300 g/t-ni.

Mida soovite öelda Rakvere valla elanikele kokkuvõtteks?

Algava kolme-aastase uuringu laiemaks eesmärgiks on saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest, mis annab Eesti ühiskonnale võimaluse tulevikus otsustada, kas ja kuidas tasub fosforiidi ja kaasnevate ressursside võimaliku kompleksse väärindamisega edasi liikuda. Rakvere valla elanike arvamus on selles küsimuses eriti oluline, kuid targa otsuse tegemiseks on vaja fakte ja infot. Seda me uuringu käigus kogumegi. Kindlasti hoiame teid valla kodulehe ja ajalehe kaudu kursis, kuidas meie uuringud kulgevad. Leppisime ka Rakvere vallaga kokku, et juba märtsi lõpus korraldame Sõmerul seminari, mille raames Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlased tutvustavad RESTA programmi raames tehtud teadustööde tulemusi, meie omalt poolt selgitame põhjalikumalt seni tehtud uuringuid ja lähema kolme aasta plaane.

 

Foto: Kunda Nordic Tsement, CC BY-SA 4.0, Wikimedia