Maapõuepoliitikast Kliimaministeeriumi veebis:

Ehitusmaavarad (paekivi, liiv, kruus) 

Tulevikumaavarad (fosforiit jm)

Rakvere valla ettepanekud maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu kohta 2024

Kliimaministeerium saatis 20. septembril 2024 kooskõlastusringile maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu, mille eesmärgiks on luua selgus tuleviku maavarade kasutuselevõtu tingimustes. Eelnõu kehtestab ka kohaliku kasu instrumendi kaevandamispiirkondade elanikele ja kohalikele omavalitsustele.

Väljatöötamiskavatsus  on leitav eelnõude  infosüsteemist siit. 

Rakvere Vallavalitsus esitas Kliimaministeeriumile vastuse seoses keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega.

Kokkuvõtvalt soovib Rakvere Vallavalitsus seoses VTK-ga välja tuua järgmised põhiseisukohad ja ettepanekud:

1. Rakvere Vallavalitsus kiidab heaks VTK osas, milles see puudutab era- ja munitsipaalomandis olevatel kinnistutel läbiviidava kaevandustegevusega seoses kaevandustasude regulatsiooni muutmise.

2. Rakvere Vallavalitsus ei kiida heaks VTK-d osas, milles see puudutab maavarade kaevandamise kontsessioonimenetluse kehtestamist.

3. Rakvere Vallavalitsus leiab, et kontsessioonimehhanismi puudutava regulatsiooni väljatöötamisega ei saa jätkata enne, kui pole põhjalikult välja selgitatud sellise muudatuse nii keskkonnaalane, sotsiaalmajanduslik kui ka majanduslik mõju. Kontsessioonimehhanismi kehtestamisega ei saa edasi liikuda enne, kui puudujäägid olemasolevates teadmistes on likvideeritud. Järelikult – VTK menetlus tuleb panna pausile osas, mis käsitleb kavatsust kehtestada maavarade kontsessioonimenetlus.

4. Kontsessioonimehhanismiga seonduvad analüüsid ja uuringud ei saa fosforiidi kontekstis piirduda vaid Aru-Lõuna lubjakivikarjääri territooriumiga, vaid analüüsid ja uuringud peavad käsitlema kogu Toolse fosforiidimaardla territooriumi. Rakvere Vallavalitsusele ei ole teada, et Eesti Geoloogiateenistus oleks Toolse fosforiidimaardlaga seoses uuringuid ega analüüse läbi viinud.

5. Enne VTK-s märgitud kontsessioonimehhanismi kehtestamist tuleb algatada Lääne-Virumaa maavarade teemaplaneering. Rakvere Vallavalitsusele teadaolevalt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis varasemalt kavandatud Lääne-Virumaa maavarade teemaplaneeringu algatamist. Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei saa VTK-ga edasi liikuda enne, kui maavarade teemaplaneering on teostatud ja kehtestatud.

6. Eraldi tuleb analüüsida graptoliitargilliidi avamisega seotud keskkonnamõjusid. VTK-s ei saa fosforiiti puudutavas osas edasi minna enne, kui ei ole analüüsitud selle peal asuva graptoliitargilliidi kaevandamisega seotud keskkonnamõjud. On etteheidetav, et VTK-s pole graptoliitargilliidiga seonduvaid keskkonnariske isegi mainitud.

7. VTK peab sisaldama konkreetset analüüsi ning keskkonnamõjude hindamist küsimuses, mis puudutab fosforiidi erinevaid keemilisi töötlemisviise. Fosforkips sisaldab radioaktiivseid elemente, mille taaskasutamine on võimatu ning mille ohutustamine on keeruline. Enne VTK-s (fosforiidi) kaevandamist võimaldava kontsessioonimehhanismi väljatöötamist peab olema selge, mis saab töötlemisest tekkivate suure hulga jäätmetega.

8. VTK peab sisaldama käsitlust (ning sellest tulenevalt ka vastavaid tasuvusanalüüse) seoses kaasaegseid allmaakaevandusi puudutavate metoodikatega (näiteks hüdromenetlusega kaevandamist või kaevandamist robotitega).

Vastus on täies mahus leitav siit.

Rakvere vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud.

Kui öelda eestlasele põlevkivi, tulevad tal esmalt silme ette Ida-Virumaa tuhamäed. Ometi on Tartu ülikooli geograafid jõudnud teadmiseni, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad),Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla.

Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine.

Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Põlevkivi kaevandamine kuulub lahutamatult valla kultuurilukku. Juba 1920. aastal avati riigile kuuluv väike põlevkivikarjäär Vanamõisa küla juures Kunda-Rakvere raudtee ääres eesmärgiga uurida põlevkivist õli tootmise võimalusi. 1926. aastal alustati kontsessiooni alusel põlevkivi kaevandamist Kunda tsemenditehase tarbeks Ubja ja Vanamõisa küla vahetus naabruses. Karjääris kaevandati põlevkivi vähesel määral aastatani1931. Veel aastatel 1950-1960 oli osa kaevandatud alast täidetud veega, kohalikud elanikud kasutasid seda supluskohana. Avakaevandamine jätkus periooditi koos allmaakaevandamisega aastail 1929-1955 ja seda kihi avamusjoone lähedal kaevandusvälja põhjaosas. Viimastel aastatel tehti avakaevandamist ka ida pool raudteed.

Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele.

2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas.  Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega. Karjäär avati 2005. aastal.

Eesti esimene tsemenditehas läks käiku Kundas (1870). Kundas toodetakse tsementi kohalikust paekivist ja savist, lisades põlevkivituhka ning kipsi. Paekivi kaevandatakse Sõmeru vallas asuvast Lõuna-Aru karjäärist.

Viimastel aastatel on hoogustunud huvi maavarade kaevandamise järele valla territooriumil. Taas on tähelepanu alla tõusnud ka fosforiit, mille võimaliku kaevandamise mõjud keskkonnale ja kultuurile olid Eesti iseseisvuspüüdluste üheks ajendiks. Maapõueseaduse sätete tõttu on suurel osal Sõmeru valla territooriumist riigi poolt piiratud ehitustegevust. Aastatuhandete vanuse kohaliku pärand- ja kultuurmaastiku tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030