Andja tuulik on mõisale kuulunud suur hollandi tüüpi tuuleveski Põdruse - Kunda maantee ääres. Ehitatud 1804. a. Kere on tüvikoonuseline, allosas kahe korruse kõrguselt ümbritsetud laia rõduga - "kallareiga". Kere ülaosas on kitsas profileeritud karniis, aknaavad on kaarsillusega.Tuuliku pea ja sisseseade on hävinud.
 

 

Andja sild (pildil) endisel Rakvere - Kunda maanteel üle Toolse jõe, praegusest sillast umbes 30 m allavoolu. Põhja-Eestile tüüpiline kahe kaarvõlviga paesild, kogupikkus 15 m; silded a 3,6 m, laius 4,95 m, paerinnatistega, jäämurdjatega. Pikitõus peaaegu puudub. Võlvid on 0,45 m paksused, kohalikust väga ilmastikukindlast paest. Ehitas Andja mõisnik arvatavasti 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses. Hilisemas alumises osas vähemalt võlvide kõrguselt üle krohvitud.

(Eesti arhitektuur III, Tln., 1997)

 

Roodevälja poolmõis - loodi 1863. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Sõmeru mõisast. Kaasajal on mõis aastaid olnud kasutusel kohaliku põllumajandusühistu kontorina, teisel korrusel tegutses 2005-2019 noortekeskus.

 

Rägavere mõis – stiilne varaklassitsistlik ansambel, rajatud 18. sajandi neljandal veerandil omanik H. H. v. Kaulbarsi ajal. 18. sajandile iseloomulik kivist härrastemaja on kahekorruseline, kõrge kelpkatusega. Horisontaalselt rõhutatud fassaadil domineerib kaarakendega keskrisaliit. Dekooris valitsevad varaklassitsistlikud elemendid - võlvitud soklikorrus rustikaga, laiad pilastrid, akende tilgutiliistuga krohvraamistus. Esindusruumid paiknesid teisel korrusel. Keskrisaliidi laiune saal on zopf-stiilis: tahvliteks liigendatud kunstmarmorist seinapinnad, arvukad peeglid ja rikkalik stukk-dekoor jahitrofeede, putostseenide, portreemedaljonidega, tõenäoliselt autor J. Schultz. Uksed ja peatrepp on baroksed. Hoone paremasse tiiva jääv tumeda kassett-lae ja seinatahvlitega nn. inglise stiilis söögisaal pärineb 19. sajandi teisest poolest. Mõisaesist auhoovi ääristavad kaaristutega tall ja aidahoone, mille rustikaga seinapinnal on kaarte kohal lõvipeana vormistatud lukukivi (sarnane Kaulbarside Tallinna elamul, ehitatud 1798.a.).

Mõisamaja restaureeriti 1980. aastail E. Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskuseks (arh. F. Tomps, sisekuj. L. Pärtelpoeg, skulptor C. Tamm). Mõis on alates 1999. aastast eravalduses. (Eesti arhitektuur III. Tallinn, 1997)

 

 

Sõmeru mõis (pildil) – endine rüütlimõis Neu-Sommerhusen, tänapäeval on säilinud vaid osa kõrvalhoonest ja vesiveski, mis asub Tallinna-Narva maantee ääres Selja jõel. 1884. a. ehitatud vesiveski kuulus Sõmeru mõisale. Veski on ühekorruseline, liigendusteta paekiviseintega hoone, kelpkatus oli algselt laastkattega. Idapoolses otsas paiknes veskikoda, läänepoolses möldri eluruumid. Jahvatusseadmed käivitas altvoolu-vesiratas. Kogu sisseseade on hävinud. Paekivist veskitamm-sild on kahesildeline, 2,6 m pikkuste kaarvõlvidega, 25 m pikk ja 6,7 m lai, ehitatud arvatavasti 1884. a. Ühel küljel on kogu pikkuses paerinnatis, teise küljega on sild ehitatud vastu vesiveski hoonet, millega moodustab ainulaadse ansambli. Maantee muldkeha ehitamisel jäi osaliselt täitepinnase alla; sillale ja võlvidele on rajatud aed. Kuulub eravaldusse. (Eesti arhitektuur III. Tallinn, 1997)

 

Kohala mõis – peamiselt 19. sajandi teisest poolest pärinev paljude hoonetega ansambel Kunda jõe ääres. Peahoone (1880.-ndad aastad, arh. F. Modi) on historitsistlik laudvoodriga puitehitis, mille madalama põhikorpusega (ümber ehitatud kahekorruseliseks) liituvad külgedelt kõrgemad tiibosad, mis nii esi- kui tagafassaadis eenduvad kahekorruseliste risaliitidena. Lõunaotsas on krohvitud palkon. Dekoor on rikkalik: nikerdatud sarikaotsad ja -konsoolid, rustikaga nurgapilastrid, akende ehispiirded, esifassaadi teise korruse rõdudel azuursed malmvõred. Hoonetiibade vahel paiknenud terrassi malmrinnatis on hävinud. Kõrvalhooned paiknevad peahoonest eemal mitmes grupis. Ait, tall ja osa lautasid pärinevad 19. sajandi I poolest, tähelepanu väärib dekoratiivses graniidi-paekivi segatehnikas kuivati (19/20. sajandi vahetus). Vabaplaneeringuline park (13,6 ha) ulatub jõeni, pargis on tiike. (Eesti arhitektuur III. Tallinn, 1997)

Kaarli mõis (pildil) - endine rüütlimõis, millest on säilinud park ja mõned hooned. Mõisas möödus lauluisa Fr.R.Kreutzwaldi lapsepõlv. Aastail 1804-17 pidas tema isa siin aidamehe ja ema pereemanda ametit. Siit käis ta Rakvere linnakoolis ja kreiskoolis. Kaarli pargis asub 1968. a. suvest alates mälestuskivi, millesse on raiutud tekst: "Fr. R. Kreutzwald Kaarlis 1804 -1817". Kaarli pargist pool kilomeetrit ida pool Kaarli rahvamaja lähedal on piksest lõhutud kivirahn, millel noor Kreutzwald armastanud istuda. Seda kivi tuntakse tänapäevani Kreutzwaldi kivi nime all. Kohaliku Krooniseltsingu eestvedamisel taastati 2003. aastal kivil asuv Kalevipoja-teemaline kroon.

 

Uhtna mõis – 18/19. sajandi vahetusest pärinev klassitsistlik ansambel Kunda jõe kaldal.
Härrastemaja on pikk (17 avaga), madal, kesk- ja otsrisaliitidega liigendatud ühekorruseline, poolkelpkatusega kivihoone, millel on tugevalt eenduv portikus neljale joonia paarissambale toetuva kolmnurkfrontooniga. Algselt veneetsia aknana kujundatud peauks on hävinud. Aknaavade ülaosa ääristab omapärane maskiga lõpetatud profiilliist.Räästajoont rõhutab profileeritud peakarniis. Tagafassaad dekoorivaesem, põhjaosas hilisem tiibehitis (19. saj.); keskosas (saali ukse ees) uus trepp valatud balusterrinnatisega (19. sajandi lõpust). Plaanilahendus anfilaadne. saal ja vestibüül asuvad traditsioonipäraselt maja keskel. Algne interjöörikujundus on enamasti hävinud, säilinud on üksikud peegellaed, paar siseust nikerdatud rosetikestega ja profileeritud piirlaudadega. Saali ette lisatud neogooti vormides võre. Keldrid on võlvitud. Esiväljak on kujundatud auhoovina, mille põhjaküljel tall-tõllakuur (selle taga asus varem saeveski), lõunaserval keskrisaliidi ning nurkadel rustikaliseenidega ait; mõlemad on ümber ehitatud. Esiväljaku äärde jääb ka massiivne S-kivist kelpkatusega valitsejamaja (arvatavasti peahoonega samaaegne). teised kõrvalhooned on kardinaalselt ümber ehitatud. Park (6,1 ha) on maja ees regularne; jõekaldal laiuv põhiosa moodustab suure vabakujulise puistu põlipuurühmade ja väljakutega, alleedest on järel vaid fragmente. (Eesti arhitektuur III. Tallinn, 1997).

Enamus mõisa peahoonest hävis põlengus 2012. aastal. Kuulub eravaldusse.

 

Ubja poolmõis - eraldati naabruses olevast Uhtna mõisast 1875. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist oli ta Kohala kõrvalmõis poolmõisa staatuses. Mõisa pikk ja lihtne ühekorruseline puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi lõpul. Peahoone likvideeriti 2004. aastal, kuna oli tugevalt lagunenud, säilinud on kõrvalhooned.

 

Vaeküla mõis – hooneterikas ansambel Vaeküla jaamast umbes 1 km edelas. Mõisast on teateid alates 1532. a., alates 1829. a. kuni võõrandamiseni 1919 oli v. Schubertite valduses. Madalal põndakul paiknev peahoone on kõrge poolkelpkatusega ühekorruseline klassitsistlik puumaja 18/19. sajandi vahetusest. Aastatel 1884-85 laiendati seda lääneküljel kahekorruselise historitsistliku kivist juurdeehitisega (arh. F. Modi). Esifassaadi keskel on viilkatusega, osaliselt klaasitud palkon, tagafassaadi lõunatiival klaasveranda. Väiksem rühm kõrvalehitisi (sh. ait 19. sajandi algusest) paikneb peahoonest põhja pool; suurem rühm, milles karjahooneid ning kogukas dekoratiivses maa-kivi-pae segatehnikas viinavabrik (1885-86, arh. F. Modi) peahoonest kagu pool pargi taga. Tiheda teedevõrguga vabaplaneeringulise pargi idapiiril on suur tiik. (Eesti arhitektuur III. Tallinn 1997)

Mõisas on aastakümneid antud kooliharidust. Viimati tegutses seal hariduslike erivajadustega laste kool, mis hoonete renoveerimisprobleemide tõttu jätkab alates 2010. aastast asenduspindadel. Hoonete taastamine on seiskunud kohtuvaidluse tõttu.

 

Toomla mõis - kasutusel elumajana, eravaldus.

 

Arkna mõis

Karitsa mõis

Kloodi mõis

Kullaaru mõis

Lasila mõis

Mädapea mõis

Veltsi mõis

 

Huvitavat lugemist Katrini mõisablogist: http://moisalood.blogspot.com/