Seltsielu

11.11.14

Läbi aegade on olnud kool kultuurielu keskuseks. Kooliõpetaja on olnud ajast-aega maasoolaks. Nimekas osa Sämi-Uhtna kultuurielus on olnud Sämi kooli kauaaegsel juhil Mikk Jalakal, kes mängis puhkpilliorkestris, ristis lapsi, laenutas külarahvale raamatuid. Sämi koolmeistri Karl Ludvig Reinomägi juhatusel alustas tegevust 1876. aastal Uhtna puhkpilliorkester, milline tegutseb tänaseni, sedapuhku Rakvere Muusikakooli õpetaja Jüri Takjase juhatusel. Pasunakoori tegemistest on 2006. aastal koostanud ülevaate Elina Peri ("Uhtna pasunakoor 1876-2006").

 

Kaarli Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester tegutses 1921-1949. aastani, üks orkestri juhtidest oli Kaarli-Raudlepa kooli juhataja Leopold Uustalu, kes juhatas ka Kaarli segakoori (1923). Enamasti käis vilgas kultuurielu enne sõja-aegsel ajal mitmesuguste seltside juures, kusjuures seltsielu hingeks olid jällegi kooliõpetajad. Rahva Haridusseltsid loodi Sõmerul (1923) ja Kohalas (1905 – 1940). Viimasel oli oma sega- ja meeskoor. Tuntud on koorijuht Julius Taremaa (1923 – 1940, pildidl).
 
Maanaiste Seltsid tegutsesid Kaarlis, Sämis, korraldati kodunduskursusi. Eriti aktiivselt tehti kultuuritööd tuletõrjeseltside juures. Tuletõrjeseltsid olid loodud Sämis (1886), Kaarlis (1911), Aluveres (1913), Vaekülas (1927), Ubja lähedal Vanamõisa kaevanduse juures. Viidi läbi pidusid, korraldati näitemüüke, loteriisid. Tavaline oli, et ühel peoõhtul astuti rahva ette kahe või kolme näitemänguga. Peost saadud tulu kasutati tuletõrjeinventari uuendamiseks, muusikariistade ja raamatute ostmiseks.
 
23. oktoobril 1938 tähistati Aluvere tuletõrje kogu 25. aastapäeva. Tollane Virumaa Teataja kirjutas sel puhul: "Aluvere tuletõrjele pandi alus 5. novembril 1913. a, mil peeti tuletõrjeühingu asutamiskoosolek. Asja algatajaks oli kohalik põllumees A.Lechter, kes kuni hilisajani tuletõrjetööst juhtivalt osa võttis, olles praegu ka Aluvere tuletõrje kogu ainuke auliige. /.../ Asutatud ühing hakkas energiliselt raha koguma ning juba 1914. a muretseti käsiprits, millest maksti 630 rubla. Praegu on tuletõrjel 2 käsipritsi, 4 hüdrupulti ja pritsikuur, kuna käsil on teise pritsikuuri ehitamine. Tuletõrjes on suurt rõhku pandud tuletõrjeriistade käsitlusoskusele ja selgitustööle tuleõnnetuste ärahoidmiseks, mille tulemusena viimastel aastatel pole Aluveres juhtunud õnnetusi tulega hooletult ümberkäimise tagajärjel." 
 
1931. aastal otsustas vallavolikogu võtta valla avalike raamatukogude võrku Kaarli Rahvaraamatukogu Seltsi, Uhtna Tuletõrje Seltsi, Sõmeru Hariduse Seltsi Kohala osakonna, Kohala Raamatukoguseltsi eraraamatukogud. Kaarli Tuletõrjeseltsi eestvõtmisel sai teoks Kaarli Seltsimaja ehitus 1921–1922. aastal. Kui enne said raamatukogu- ja kultuuriseltsid kasutada Kaarli koolimaja, siis nüüd koondus kogu ümbruskonna kultuuritegevus seltsimajja.
 
Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist võib leida Sõmeru Valla Vabatahtliku Tuletõrjeühingu protokollid 1937-1949.
 
 
Kaarli Rahvamaja lähedal Kreutzwaldi kivi juures on olnud jaanitulede pidamise koht. Kivi on nimetuse saanud Fr.R.Kreutzwaldi järgi, kes oma elu esimesed 15 aastat elas Kaarli mõisas. Kaarli mõisa pargis asub mälestuskivi. Kaarli Rahvamaja tähtsus kultuurikeskusena vähenes pärast Sõmeru klubi avamist 1950-ndate lõpus. Rahvamaja lõpetas tegevuse 2010. aastal. Ümberkaudsete külade seltsitegevus koondus värskelt renoveeritud Vaeküla külakeskusesse.
 
Sõjajärgseks suursündmuseks sai 1949. aastal Uhtna mõisa ruumides Uhtna rahvamaja avamine. Selleks puhuks oli kohalikel näitemänguhuvilistel selgeks õpitud "Neetud talu".
 
Tänasel päeval on valla kultuuri- ja seltsitegevus koondunud peamiselt Sõmeru keskusehoonesse, kus tegutsevad klubi, raamatukogu ja päevakeskus, ning Uhtna raamatukokku ja kultuurituppa. Kultuurielu elavnemine on toimunud ka Ubjas pärast sealse vaba aja keskuse avamist 2011. aastal. Ubjas on ruumid noortekeskusele, korvpalli- ja võrkpalliplats ning rularambiga spordiväljak, külamuuseum, jõusaal, tegelusruumid ja eraldi käsitöömaja. Väljakujunenud traditsioonidega kooskäimise kohaks on Ubja päevakeskus. Alates 2010. aastast on seltsitegevus taas hoo sisse saanud ka Vaekülas.
Toimetaja: JANNE LAINJÄRV