Tuntud inimesed

9.02.23
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882, pildil) veetis oma lapsepõlveaastad Kaarli mõisas.

 

Kaarli külas on ka Brasiilia arsti, moelooja (moebränd Osklen) ning Eesti aukonsuli Rio de Janeiros Oskar Metsavahi (sünd 1961) juured. Tema vanaisa Oskar Leonhard Metsavaht sündis 15. veebruaril 1902 Alt-Sommerhusenis ehk Kaarli mõisas. Ta tegutses Rakvere kandis optikuna, ent lahkus Eestist 20. sajandi esimesel poolel ja jõudis koos oma venna Jakob Johannesega Brasiiliasse 1925. aastal.
 
Füüsik, Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja asetäitja Harry-Hartvig Õiglane sündis 05.03.1927.a Raudlepa külas (surn 1999).
 
Tuntud motosportlane Luule Tull (sünd 16.10.1942) töötas Rakvere EPT-s autojuhina ja kuulus EPT motoklubisse.  Saavutused: 21-kordne Nõukogude Liidu meister mitmepäeva-, hipodroomi- ja ringrajasõidus; 38-kordne Eesti meister krossi-, hipodroomi- ja ­ringrajasõidus.
 
Sõmeru elanik oli mitmekordne Eesti meister laskesuusatamises Kalju Ojaste (sünd 08.12.1961 Otepääl).
 
Jüri Parijõgi (ka Parinbak või Parinbach, 1892-1941) oli noorsookirjanik ja pedagoog. Aastatel 1910–1915 ja 1918–1920 juhatas Kaarli-Raudlepa kooli.
 
Kirjanik Mats Traat (sünd 23.11.1936) õppis Vaeküla Põllutöökoolis.
 
Rakvere vallas on sündinud, elanud ja töötanud kirjanik Raimond Kaugver.
 
Kirjandusteadlane ja kirjanik Herbert Salu (Herbert Akatsius Sallo, 1911-1988) noorus möödus Sämi külas.Ta õppis Varudi, Pikaristi, Sämi ja Kohala algkoolides. Eesti lugejatele on Herbert Salu looming vähe tuntud. Tema nime leiab ainult mõnest teatmeteostes. Ometi on H. Salu peaaegu ainus väliseesti teadlane, kes pühendus kirjandusajaloo uurimisele. Ilukirjanikuna avaldas H. Salu viis kultuuriloolist romaani. Meie lugejatele on kõige paremini teada tema noorpõlve- ja reisimeenutuste raamat „Sembardia", mis jäi kirjaniku viimaseks teoseks.
 
 
Karl Ernst von Baer (1792-1876, pildil), loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, elas oma varases nooruses Lasila mõisas. 1967. aastal paigaldati tema auks mõisa ette mälestuskivi.
 
Kloodi mõisast on pärit vennad kunsnikud Karl Clodt von Jürgensburg (1765-1822) ja Gustav Clodt von Jürgensburg (1776-1839). Kuulsaim kunstnik samast suguvõsast oli Karli poeg Peter Clodt von Jürgensburg (1805-1867), kes oli Peterburi Kunstide Akadeemia professor ja tuntud oma loomaskulptuuride poolest. Tema tuntumad teosed on Peterburi Anitškovi silla ja Narva värava hobustefiguurid.
 
19. sajandi esimesel poolel ostis Kloodi mõisast eraldunud väikese Kullaaru mõisa endale vanaduspäevade elupaigaks Järva-Jaani pastor Ferdinand von Gebhardt, kelle maalikunsnikust poeg Eduard von Gebhardt (1838-1925) õpinguaastail tihti ka Kullaarus elas. Alates 1875 töötas ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias pprofessorina, tema juures õppisid teiste hulgas ka eesti kunstnikud Tõnis Grenzstein, Paul Raud ja Ants Laikmaa.
 
1862. aastal sündis Kullaaru mõisa aidamehe pojana kirjanik Eduard Bornhöhe (1862-1923). 1972. aastal paigaldati Kullaaru mõisa parki tema auks mälestuskivi.
 
Tõrremäe külas Kivisilla talus elas kunstnikepaar Adele Karline Sildmets (02.03.1931-17.03.2014) ja Arkadi Snegirjov (18.03.1930-17.04.1994).
 
Tuntud astrofüüsik ja kosmoloog, paljude uuringute algataja ja juhendaja, Arved-Ervin Sapar (07.02.1933 - 01.12.2021) sündis Paatna külas ja alustas kooliteed Kloodi algkoolis. Tema auks nimetati 1998.a avastatud asteroid nr 28107 Sapariks.
Lääne-Virumaa Uudised kajastus tema 90. sünniaastapäeval 07.02.2023: https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/02/07/vaikeplaneet-sai-nime-paatna-kulapoisi-jargi
 
 
 

 

Toimetaja: JANNE LAINJÄRV