Ukraina sõjapõgenikud, kellele on vallamajast väljastatud ühistranspordikaardid, saavad bussi ja rongiga tasuta sõita kuni 2024. aasta lõpuni. Inimene midagi tegema ei pea, teenus on kaardil automaatselt pikendatud. 

0-piletiga ehk tasuta sõidu õigus kehtib maakonnaliinide ja kaugliinide bussides, samuti Elroni rongides. Tasuta sõiduks tuleb kaart igal sõidul valideerida. Ka kooliõpilasel, kes maakonnaliiniga sõidab, peab bussikaart olema ja see tuleb igal sõidul piiksutada. Valla õpilasbussis seda vaja ei ole.

Kommertsliinidel ühiskaardiga tasuta sõita ei saa.

Ukraina sõjast põgenenud inimesed võivad viibida Eestis erinevatel alustel. Iga staatusega kaasnevad erinevad õigused ja kohustused.

• Ajutine kaitse antakse Eestis Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes põgenesid koduriigist pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalist agressiooni
• Täiendavat rahvusvahelist kaitset saavad taotleda inimesed, kes lahkusid Ukrainast enne 24. veebruari 2022 ja ei saa sõja tõttu koju naasta
• Kõik Ukraina kodanikud saavad ajutiselt Eestis viibida ka viisavabaduse alusel

2022. aasta kevadel Eestis ajutise kaitse staatuse saanud põgenikel on käes aeg, kui nad peavad mõtlema oma elamisloa pikendamisele. Pikendamine pole kohustuslik, kuid ajutine kaitse tagab neile jätkuvalt ligipääsu teenustele ja toetustele. 

Ajutise kaitse pikendamise taotlust saab esitada mitte varem kui 3 kuud ja kuni 1 kuu enne olemasoleva staatuse lõppemist. Politsei- ja Piirivalveamet saadab ajutise kaitse saajatele vastavasisulise teavituse e-posti teel, teavituse saabumise hetkest saab taotleda staatuse pikendamist iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee. 

NB! Ajutise kaitse pikendamisel täiskasvanutele kontrollitakse jägmiste tingimuste täitmist:

• taotleja peab olema läbinud ühepäevase kohanemiskoolituse (rohkem infot siit);
• taotleja peab käima tööl või registreerima ennast töötuna (rohkem infot siit);
• taotlejal peab olema registreeritud elukoht (rohkem infot siit);
• lapsevanema lasteaia- või kooliealised lapsed peavad käima Eesti lasteaias või koolis (rohkem infot siit).
• Kohustusliku keeleõppe läbimist hetkel ei kontrollita, kuna keelekursused kestavad mitu kuud ning koolituskohtade arv on piiratud.

Ukraina sõjapõgenikel tuleb esitada oma elukoha andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks ühe kuu jooksul pärast elamisloa (ajutise kaitse) saamist. Ka alaealise lapse elukoha registreerimine toimub elamisloa alusel. Kuna elamisloakaardi kättesaamine võib võtta aega, siis võib elukoha registreerimisel esitada PPA teatise, kus on toodud Eesti isikukood ja info ajutise kaitse saamisest ning Ukraina isikut tõendava dokumendi.

Alus: VMS § 121, RRS § 69 lg 6

Kui isik ei ole ise ruumi omanik, siis on tal vaja elukoha registreerimiseks esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek.

Alus: RRS § 78

Täpsem info, kuidas elukohta registreerida: https://www.rakverevald.ee/elukoha-registreerimine

Elukoha registreerimise üksleht eesti, ukraina, vene ja inglise keeles:

• Registreerib ajutise kaitse saanud põgeniku elukoha rahvastikuregistris. Peale PPA poolt elamislubade väljastamist peaksid põgenikud kindlasti pöörduma vallavalitsusse, et registreerida enda elukoha aadress rahvastikuregistris. Seejärel tekib neil õigus teenustele ja toetustele sarnaselt teiste vallaelanikega. NB! Ajutise tööloa alusel eestis viibijate elukohta rahvastikuregistris ei registreerita ja nendel õigust teenustele ja toetustele ei ole.
• Maksab toimetulekutoetust ja muid toetusi ning osutab teenuseid samadel alustel teiste alaliste elanikega.
• Nõustab asjaajamisel, töö otsimisel, hariduse- ja huvitegevusse kaasamisel, sisse elamiseks vajaliku info saamisel. 
• Jagab töötukassa teenuste infot ja vahendab kohalike ettevõtjate tööpakkumisi, kui leidub ettevõtja, kes soovib palgata Ukranast saabunuid. 
• Kaardistab lasteaia- ja koolivajaduse, loob võimalused õppetööks, lasteaias käimiseks ja vaba aja veetmiseks.
• Raamatukogudes Sõmeru, Uhtnas ja Lepnal saab kasutada tasuta internetti (WiFi), arvutitöökohti, printida, teha koopiaid.  Soovi korral saab raamatukogus teha ka interneti teel kaugtööd ja laenutada väljaandeid. 
• Suunab kogukondlike ettevõtmiste juurde ja kaasab huvitegevusse. 

Eesti inimeste ühine soov sõjapõgenikke aidata on väga liigutav. Jagame selle kohta mõned juhised: 

• Piiril vajab abi palju inimesi ja neid saab kõige paremini aidata kindla süsteemi järgi. Pagulasabi bussid käivad ja juhid juba tunnevad süsteemi. Samuti on Pagulasabi kontaktis ukraina kogukonnaga Eestis ja aitab ära tuua neid inimesi, kellel on Eestis lähedasi või tuttavaid. Vt infot www.pagulasabi.ee

• Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. See tähendab esialgu nii eluaset, riide- ja toiduabi, vajadusel rahalisi toetusi kui pikemas plaanis ka haridust, keeleõpet, arstiabi, töövõimalusi. Transpordiabi on vaid osa tehtest, olulisem veel on mõelda läbi, kuidas aitame sõjapõgenikke, kes on juba Eestisse jõudnud ja seda pikema aja jooksul. 

• Mida saab teha nüüd ja kohe?
  • Rahaline annetus Pagulasabile -> suuname abi täpselt sinna, kus seda hetkel kõige enam vaja on. Sh kasutame raha turvaliseks ja koordineeritud evakueerimiseks.
  • Anneta toitu või raha Toidupangale. Toidupank jagab Ukraina sõjapõgenikele iga päev umbes 250 toidupakki ja kogused kasvavad. Et kasvavate kogustega toime tulla, on annetajate abi väga oluline! Lisainfo: https://www.toidupank.ee/ukraina/
  • Kui soovite annetada asju, siis annetage Uuskasutuskeskusele.

• Kõik abistamisvõimalused, sh info vabatahtliku töö ja rahaliste annetuste kohta leiad https://kriis.ee/aita-ukrainat

• Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis saad seda teha SIIN. Loe lisa: Töötukassa avas tööpakkumiste keskkonna Ukraina sõjapõgenikele | Töötukassa (tootukassa.ee)
• Kõik organisatsioonid, kes tahavad oma ridadesse vabatahtlikke, saavad oma lühemad ja pikemad tööampsud registreerida spetsiaalselt selleks loodud platvormile vabatahtlik.goworkabit.com

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta. See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

Ajutise kaitse taotlusi võetakse vastu dokumendi alusel (pass, sisepass, laste puhul sünnitunnistus). Kellel ühtegi dokumenti ei ole, suunatakse saatkonda.

Ajutise kaitse saavad enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, kodakondsuseta isikud ja Ukrainas rahvusvahelise kaitse all olevad isikud ning mõlema kategooria pereliikmed: abikaasa, lapsed, teised lähisugulased, kes elasid samas leibkonnas ja olid ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitletakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022 Ukrainas.

Ajutise kaitse aeg on aasta ja seda saab pikendada. Ajutise kaitse saajal on välismaalaste rahvusvahelise kaitse seaduse alusel õigus tähtajalisele elamisloale. PPA-le tuleb teha ühistaotlus ajutise kaitse, tähtajalise elamisloa ja elamisloa kaardi saamiseks. Sihtrühma kuuluvatele inimestele tehakse otsus samal päeval, nad saavad otsuse kätte väljaprindituna (sh lastele eraldi). Isikukoodi saavad põgenikud kätte koos otsusega (saavad taotleda ka varasemalt KOVis).  Elamisloakaardi saab inimene kätte kuni 30 päeva jooksul.

EL direktiiv kohustab liikmesriiki tagama vähemalt  meditsiinilist abi ja sotsiaalabi. Eesti on direktiivi üle võtnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, mis annab ajutise kaitse saajatele sama ulatuslikud õigused toetustele, kui muudele rahvusvahelise kaitse saajatele. Samuti tekib ajutise kaitse saajatel õigus Eestis töötada täpselt samadel alustel kui Eesti alalisel elanikul (st kõrgemat palgakriteeriumit ei kohaldata).

Ajutise kaitse taotlemiseks teenindussaalis tuleb eelnevalt broneerida aeg broneering.politsei.ee. Broneeringute tegemisega aitab ka politsei infotelefon 612 3000. Kalendri aegade broneerimiseks avab politsei 9. märtsil. Ajutist kaitset saab taotleda alates 09.03.2022

Aegu saab broneerida kuues erinevas PPA teeninduses üle Eesti. Teenindused asuvad Tallinnas Tammsaare ja Pinna tänaval ning Tartu, Jõhvi, Rakvere ja Pärnu politseijaoskondades.

Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta. Erakorralise tervisemurega pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril 112.

Valitsus võttis 8. märtsil vastu korralduse Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse kohaldamiseks. Alates tänasest võtab Politsei- ja Piirivalveamet vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta. See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

Elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järel saavad nad ravikindlustust taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel: www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus. Ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed vastavalt ravikindlustuse seaduse reeglitele.

Kuni ravikindlustuse saamiseni tuleb Ukraina sõjapõgenikele tagada vajaminev ravi, mille edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. 

Kiirabi viib kõigi sõjapõgenike esmase tervisekontroll läbi vastuvõtupunktides Tartus ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida sõjapõgenike hulgast need inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtupunktides on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.

Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Vaktsineerimispunktide loetelu leiab SIIT. Aja broneerimiseks saab helistada riigiinfo telefonil 1247 / +372 600 1247. Kui inimesel ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse ta edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. 

Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt 1247. Infot leiab ka Eesti Haigekassa veebilehelt. 

Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea inimene kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab SIIT. 

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eestis kehtestatud karantiinireeglid kehtivad ka sõjapõgenikele. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 kohaselt peavad Eestisse saabuvad põgenikud jääma 7 päevaks isolatsiooni, kui neil puudub tõend COVID-19 vastase vaktsineerimise või koroonaviiruse läbipõdemise kohta.

Kui põgenikul tuvastatakse koroonaviirus, peab ta jääma 10 päevaks karantiini oma viibimiskohas ning ringi liikumine on keelatud. Vastuvõtupunktidesse ja majutuskeskustesse sisenemisel COVID-tõendit ei nõuta.

Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele, st et vajadusel saab inimene ravi Eestis koheselt jätkata. Info leiab TAI kodulehelt.

Terviseameti info tervishoiuteenustest sõjapõgenikele on koondatud veebilehele: https://terviseamet.ee/et/ukraina

Emotsionaalset tuge Eestisse saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele pakutakse nii eesti, vene kui inglise keeles 24/7 ohvriabi kriisitelefonil 116 006 ning ohvriabi pakub psühholoogilist esmaabi.

Psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumist korraldab Sotsiaalkindlusamet. SKA keskendub psühholoogilise esmaabi andmisele ning inimeste esmavajadustele, milleks on muuhulgas adekvaatse info kättesaadavus. Selleks on koondatud värskeim info veebilehele www.kriis.ee ning koostatud infomaterjalid saabujatele vene ja ukraina keeles.

SKA ohvriabil on ca 150 vene keele oskusega psühhosotsiaalse kriisiabi töötajat, kes pakuvad abi vastuvõtupunktides ja majutusasutustes. Traumateraapia eestvedajate poolt on kaardisatud terapeudid, keda saab kaasata traumateraapia pakkumiseks põgenikele vastavalt hinnatud vajadusele.

Kohalikele omavalitsustele pakub Sotsiaalministeerium toetusvooru kaudu rahastust vaimse tervise teenuste võimaldamiseks ning muuhulgas saab selle raames KOV korraldada teenuseid ka Ukraina sõjapõgenikele.

Kontaktid:

• Eestis viibimine, ööbimine, olmeküsimused: 1247 / +372 600 1247
• Psühholoogiline abi: +372 614 7393
• Arstiga konsulteerimine: 1220 / +372 634 6630
• Hädaabi: 112
• Ukraina kogukond: +372 5650 2572
• Ukraina Suursaatkond: +372 601 5815
• Pagulasabi: pagulasabi.ee