Alates 25. septembrist piloteeritakse kahe kuu jooksul Elva ja Rakvere valdades psühhosotsiaalse kriisiabi koostöömudelit. Traumasündmustest mõjutatud inimesele või kogukonnale tagatakse sujuvamalt kiire ligipääs sotsiaalsele, psühholoogilisele ja emotsionaalsele toetusele, et tulla juhtunuga paremini toime ja vähendada toimunu mõju igapäevaelule. Pilootprojekti katsetatakse esialgu kindlate sündmuste korral, näiteks surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid.

Sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juht Helen Altoni sõnul ei ole täna veel selget mõistmist psühhosotsiaalse kriisiabi tegevuste sisust ja asutuste kriisiplaanides puuduvad tihtipeale lahendused abivajajate psühhosotsiaalseks toetamiseks. „Nii on abi osutamine tihti juhuslik ja dubleeriv ning info abivajajatest ei jõuagi abistajateni. Asutused küll teevad omavahel koostööd, ent see pole koordineeritud ning info liigub pahatihti üsna aeglaselt – kui üldse," nentis Alton.

Piloodi käigus testitaksegi esialgu politsei- ja piirivalveameti, ohvriabi ja kohaliku omavalitsuse vahelist infovahetust ja koostöömudelit. „Selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid oma senist valmisolekut hinnata, anname neile enesehindamise küsimustiku ja töövahendi, mis muuhulgas toetab neid edaspidi oskuslikumalt abivajajateni jõudma ning neid aitama. Ühtlasi koolitame omavalitsusi ja ohvriabitöötajaid kasutama ühtset infovahetusplatvormi, mida politsei ja häirekeskus juba kasutavad, et kõigil osapooltel oleks juhtunu kohta sama ülevaade. Niisamuti loodame, et piloot aitab tuvastada takistusi, mis vajavad veel lahendamist enne, kui sama mudelit laiemale omavalitsuste ringile pakume," rääkis Alton. Ta lisas, et loodetavasti loovad omavalitsused testperioodi järgselt endale oma psühhosotsiaalse kriisiabi plaani.

Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa sõnul on politsei jaoks projektis osalemine oluline samm koostöö ja infovahetuse parendamiseks. „Nii sündmusele reageerivad kui ka kogukonnas tööd tegevad politseiametnikud vajavad kindlustunnet, et vajalik abi on olemas ja jõuab nendeni, kes seda vajavad. Tänu sellele võimalusele saavad politseinikud teha oma tööd ja lahkuda sündmuskohalt kindlusega, et abivajajad on toetatud ning saavad vajadusel abi ka edaspidi," rääkis Kaunismaa.

Lisaks sündmuse ajal ja selle järgselt antavale psühhosotsiaalsele abile, on tihti sündmustel pikemaajaline mõju inimeste või kogukondade toimimisse ja seega ka kauemkestva järelabi vajadus suur. „Traumeerivate sündmuste järgselt võivad inimesed kogeda ärevus- ja depressioonisümptomeid, unehäireid jm vaimse tervise häireid. Inimesed võivad tunda hirmu ning suureneda võib alkoholi või uimastite kasutamine. Psühhosotsiaalse kriisiabi õigeaegsel mitteosutamisel võivad olla pikaajalised tagajärjed abivajavate inimeste tervisele ja kulukad tagajärjed majandusele," selgitas Helen Alton.

Koostöömudelit katsetatakse esmalt Elva ja Rakvere valdades. Mõlema valla valmisolek osalemiseks oli suur ning nad asuvad suurtest tõmbekeskustest eemal.

Rakvere vallavalitsuse sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialisti Eneli Baumanni sõnul on Rakvere valla ammune unistus luua süsteem, mis hakkaks tööle nii, et inimesed õigel ajal abi saaksid. „Siiani on omavalitsused saanud infot sündmuste kohta mitteametlike kanalite kaudu ja liiga hilja, et anda õigeaegset abi. Vaimse tervise seisukohast on traumaatilise sündmuse järgselt õigeaegne abi osutamine väga oluline. Me loodame, et uue koostöömudeli kaudu paraneb infoliikumine ja tekib võimalus sekkuda varem," ütles Baumann.

„Elva vald liitus koostöömudeliga, kuna näeme selles samuti võimalust parandada oluliselt info liikumise kiirust ja kvaliteeti ning laiendada võimalusi inimeste heaolu soodustamiseks traumaatiliste sündmuse järel. Me usume, et oskuslik ja õigeaegne toetamine aitab oluliselt inimestel hakkama saada ning ennetada või leevendada nende võimalikke vaimse tervise probleeme. Loodame projektiga suurendada inimeste teadlikkust psühhosotsiaalsest kriisiabist ning muuda erinevate asutuste vahelist koostööd süsteemsemaks," sõnas Elva vallavalitsuse ennetustööspetsialist Karmen Paavel.

Koostöö mudelit katsetatakse kaks kuud. Seejärel jätkub koostöö huvirühmade ja partneritega, täiendades psühhosotsiaalse kriisisekkumise mudelit ja seda toetavaid materjale kriisiabi korraldamiseks kohalikku kogukonda puudutavates kriisides.

Pildil: Rakvere Vallavalitsuse sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialist Eneli Baumann