31. märtsi ööl valitses Venemaa Ukrainavastase sõjategevuse tõttu teatud piirkondades Eestis taas õhuoht, mille käigus sattusid mitu eksinud drooni Eesti õhuruumi.  Öösel saadeti Eesti inimestele eri paigus ka ohuteavitusi EE-ALARMi, sh äppide kaudu ning kell 6.15 oli kaitseväe kinnitusel õhuoht möödas. Ühtegi drooni Eesti territooriumil alla ei lastud.  

 

Oluline on teada, et vahetut ohtu Eestis hetkel pole ja kõik saavad tavapäraste tegevustega endiselt jätkata. Kui olukord peaks muutuma, antakse sellest ametlike kanalite kaudu teada. 

 

Kui saad Kaitseväelt teate võimalikust õhuohust: 

• Jätka tavategevusi, kuid ole valvas. 

• Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.   

• Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112.

• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid. 

• Lisainfot saad kriis.ee või 1247. 
   

Kui saad Kaitseväelt teate vahetust õhuohust („varju kohe" või sireenid): 

• Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht. Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. 

• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas. 

• Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest. 

• Lisainfot saad kriis.ee või 1247. 

 

Mida teha, kui leiad kahtlase drooni või selle tükke: 

• Ära mine droonile lähedale. 

• Teavita kohe häirekeskust numbril 112. 

• Liigu ohutusse kaugusesse. 

• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse. 

• Ära jaga kellelegi selle asukohta - nii vähendad ohtu teistele inimestele ja väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale. 

 

Kuidas teha vahet, kas lendab hobidroon või ründedroon?
 

Kaup Kalda veebilehelt leiad selgitavat infot:  https://kaupokalda.com/blogi/droonipaanikast-juhend-mida-ikkagi-teha-kui-droon-tundub-kahtlane

 

 

Kaitsevägi rõhutab, et lendavaid ja alla kukkunud ründe- ja luuredroone ei tohi pildistada ega neid pilte sotsiaalmeedias jagada. Lisaks, kui näed Eestis liikumas kaitseväe tehnikat, palun ära jaga infot sellest ka sotsiaalmeediasse, kuivõrd selle avalikustamine annab vastasele vajalikku infot.  

 

Millal kasutada avalikku varjumiskohta?

Pea meeles, et mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht. 

Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud. 

 

Avalikud varjumiskohad on mõeldud kasutamiseks vaid vahetu ohu korral (nt õhurünnak). Igapäevaselt on need hooned, nt kaubanduskeskused, koolid, spordihooned, kasutusel oma tavapärasel otstarbel.  

 

Avalike varjumiskohtade uksed avatakse varjumiseks alles siis, kui riik edastab vastava ohuteavituse ja annab avalike varjumiskohtade omanikele teada koha avamise vajalikkusest. Varjuda saab avalikus ruumis nendesse avalikesse varjumiskohtadesse, mis on ohuteavituse hetkel avatud (nt parkimismajad, tunnelid jmt).  

 

Kõik ametlikud avalikud varjumiskohad on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest ja mobiilirakendusest "Ole valmis!".  Varjumiskohad on märgistatud sinise kolmnurgaga oranžil taustal.  

 

Tähistatud avalikud varjumiskohad Rakvere vallas ja Rakvere linnas:

 

• Sõmeru noortekeskus (Tiigi 2 Sõmeru)
• Uhtna Põhikool (Nooruse 18 Uhtna)
• Veltsi Lasteaed (Veltsi tee 9 Veltsi)
• Lasila mõisahoone (Vahtra pst 17/1 Lasila
• Rakvere Vabaduse Põhikool, Vabaduse tn 1
• Rakvere Ametikool, Piiri tn 8
• Rakvere Kultuurikeskus, Fr.R.Kreutzwaldi tn 2
• SA Rakvere Teater, Fr.R.Kreutzwaldi tn 2a
• Rakvere Reaalkool, Võidu tn 67
• Rakvere Linnavalitsus, Lai tn 20
• TÜ Rakvere õppehoone, Pikk 40

Pea meeles: mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.  

Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. 

 

Koos EE-ALARMi teavitusega jagatakse käitumisjuhised, mida tuleb kindlasti järgida.  
 

Kui oht on reaalne, siis sireenide käivitumisel Eesti suuremates linnades tuleb käituda järgmiselt: 

1. VARJU esimesel võimalusel,
2. OTSI siis lisainfot,
3. JÄRGI juhiseid ning
4. TEAVITA võimalusel teisi inimesi. 

 

Olulised käitumisjuhised:

kriis.ee

olevalmis.ee

 

Hea teada! Järgmised üleriigilised ohuteavitussüsteemi testid, mille käigus saadetakse äpiteavitus, SMS ja käivitatakse sireenid, toimuvad üle Eesti selle aasta 10. juunil ja 14. oktoobril.