Planeeringute materjalid asuvad EVALD-i keskkonnas. Klikkige planeeringu nimele ning Teid suunatakse edasi nimetatud planeeringule EVALD-i keskkonnas.

Kehtestatud detailplaneeringud leiad SIIT.

Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi leiate Rakvere valla veebilehe blanketide alajaotusest.

Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Planeerimine.ee veebilehelt leiab detailplaneeringu menetluse skeemid vastavalt planeeringuliikidele.

Allikas: planeerimine.ee

Riigihalduse minister kinnitas 17. oktoobril määrusega nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". Tegemist on kõiki liiki planeeringutele kehtivate nõuetega, mis reguleerivad nii planeeringu seletuskirja, jooniseid kui ka vähesel määral lisasid. Vormistusliku külje pealt on eriti olulised nõuded seatud planeeringu joonistele, need tuleb vormistada nii digitaalsete kihtide (vt määruse lisa 1 ja lisa 2) kui ka nende kihtide väljatrükkide ehk esituskujudena.

Määrus aitab tagada planeeringute omavahelist võrreldavust ja paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Nõuete kohaselt vormistatud planeeringuid saab säilitada digitaalsetes andmekogudes ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalikul omavalitsusel on aga jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida oma määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole riigihalduse ministri määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega mõjutab määrus eelkõige ruumilise planeerimise valdkonnas tegutsevaid osapooli – planeeringu koostamise korraldajaid ning konsultante.

Määrus koosneb vaid seitsmest paragrahvist, kuid iga paragrahv reguleerib omaette teemaderingi. Kõige paremini aitab määruse tagamaadest aru saada määruse eelnõu juurde koostatud seletuskiri. Lisaks kavatsevad määruse koostajad läbi viia infopäevi (aeg ja koht täpsustamisel). Abistavaks materjaliks on kindlasti ka näidisfailid enam levinud joonestamis- ja GIS-programmides, mis valmivad lõplikul kujul paari kuu jooksul. Ministeerium on plaaninud koostada määruse seletuskirja ja infopäevade materjalide baasil juhendi, kuidas planeeringute vormistamist edaspidi teha.

Maa-ametile tuleb edastada digitaalselt:

1. planeeringu kehtestamise otsus/korraldus (pdf formaat);
2. seletuskiri (pdf formaat) - eraldi failina;
3. jooniste esituskujud (mõõtkavaline pdf-formaat). Kõik joonised peavad olema eraldi failina:

• asendiplaan;
• põhijoonis;
• tehnovõrkude koondplaan, kui planeeringus selline koostati;
• kruntimise plaan (krundijaotuskava), kui planeeringus selline koostati.

Jooniste CAD-failist koostatakse jooniste esituskujud pdf raster formaat punktitihedusega 300 dpi;

4. kooskõlastuste koondtabel - (pdf formaat). Kooskõlastuste tabelis peab olema kirjas kooskõlastuse sisu kokkuvõte. Koondtabeli või sisukokkuvõtte puudumisel esitada kõik originaalkooskõlastused;
5. Jooniste puhul tuleb esitada ka esitluskuju trükkimiseks koostatud CAD-failid ja nende arv ei ole piiratud. Näide: tehnovõrkude põhijoonis ja/või kruntimise plaan võivad olla nii ühes CAD-failis koos kui ka igaüks eraldi. Need failid arhiveeritakse ja neist ei kanta infot andmebaasi.
6. Andmebaasi kantavad jooniste digitaalsed kihid peab esitama eraldi failis ja see ei tohi sisaldada alusandmeid ja teisi esitlemiseks vajalikke kihte (taustinformatsiooni). Kehtestatud kihid läbivad automaatse kontrolli, mille tulemus on aruanne vigade kohta kihtide ja objektide kaupa. Esitluskuju jaoks vormistatud fail sisaldab lisakihte, mis esitatakse aruandes vigadena. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamisel ja tehnilisel kirjeldamisel lähtutakse määruse lisast 2, kus on toodud reeglid, kuidas erinevat liiki planeeringute digitaalseid kihte vormistada.
7. jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja kehtestatud kihtide nimekiri - koostatakse vastavalt määruse lisale 1. Digitaalsete kihtide üldine info on joonise metaandmed, mis on vajalikud kihtide tehniliseks töötlemiseks, õigete ruumiandmete leidmiseks, vaatlemiseks ja kasutamiseks. Metaandmed on planeeringu kihtide koostamise kohta käivad andmed, mis võimaldavad aru saada joonise koostamise loogikast (CAD- või GIS-programm), täpsusest jm ruumiandmete töötlemiseks vajalikust infost. Osa metainfost võib olla oluline ka andmete kasutajale ja sel juhul info avalikustatakse. Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri esitatakse ühe eraldi failina, et oleks lihtne kontrollida, kas info on koostatud või mitte.

Lisaks detailplaneeringu menetlusinfole on EVALD-i keskkonda võimalik üles laadida ka mõõdistusfaile, mille sisu tuuakse „silma" sisselülitamisel otse kaardipildile. 

„Silmafaili" omadused: Fail peab olema Microstationi V7-2D formaadis. Selleks, et „silmafail" oleks kaardipildil vaadeldav, nõuab see faili loojalt Microstationi või AutoCad-i joonistuselementidega manipuleerimise oskust.

Juhend: 
Kuna Open Layers (OL) ei võimalda kuvada *.dwg ja *.dgn v8 faile, tuleb eelvaate jaoks failid teisendada *.dgn v7 vormingusse. Alltoodu on Microstationi baasil, Autocad'i käskudega võrreldes võib olla erinevusi.

1. Teha uus V8 2D fail MKM nõuetele vastava kihistuse ja värvitabeliga,
2. võtta referentsiks alla originaalfail, sulgeda selles kõik liigsed kihid (vormistus, mõõtmisandmed, lisainfo, võrk,katastripiirid jmt) ning sulatada (Merge into master) referents uude faili,
3. uues failis teha vajalikud elementide ja kihtide korrastused (Shared cell- >Normal cell, kustutada kõik mittevajalikud tekstid (Text, Text node), sest need pole skaleeritavad).
4. vajadusel vahetada 0-värviga elemendid nt tumehalli vastu (meie kasutame MKM tabelis 239), sest 0-värvi näeb OL tingimusteta valgena.
5. valida kõik elemendid (Select all) ja lõhkuda joonestiilid (Drop line style)
6. valida kõik elemendid (Select all) ja lõhkuda (Drop) tekstid, jooned jmt
7. Compress design, mis kustutab failist kõik mittevajaliku.
8. viimase liigutusena Export->dgn v7 ning panna hilisemaks originaalist eristamiseks faili nime lõppu *V7 silm.dgn
9. järgmiseks laadida failid (nii silma kui originaali) EVALD-isse
10. lülitada silm sisse ja joonistada mõõdistatud ala piir
11. täita tabelis mõõdistamisandmed ja salvestada

Tähtis:
Selleks, et üleslaetav V7-2D fail tekitaks mõõdistuse failide juurde „silma" kujutise koos tema omadustega, peab üleslaetava faili nime lõpus olema sõna „silm". 

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) on ettenähtud kasutamiseks territoriaalse paiknevuse tähistamiseks. Klassifikaator hõlmab: riikliku haldamise üksused – maakonnad; omavalitsuslikud haldusüksused - vallad ja linnad; piiratud omavalitsusega haldusüksused - osavallad ja linnaosad; muud asulad ja asustusüksused - vallasisesed linnad, alevid, alevikud, külad ja asumid; muud.

Igale klassifitseerimisobjektile on antud unikaalne neljakohaline kood ning on ära näidatud objekti nimi ja rööpnimi (kui selline on olemas). Koodiga seotud lisatunnused (klassifitseeriv osa) näitavad iga objekti maakondliku ja omavalitsusliku alluvuse ning tema tüübi (maakond, vald, linn, alev, vallasisene linn, osavald, linnaosa, alevik, küla või muu asula).