Planeeringute materjalid asuvad EVALD-i keskkonnas. Klikkige planeeringu nimele ning Teid suunatakse edasi nimetatud planeeringule EVALD-i keskkonnas.

Küla/alevik	Detailplaneering	Taotleja/huvitatud isik	Detailplaneeringu koostaja
Aluvere küla	Piiri tee 2 kinnistu detailplaneering	Osaühing ANTRENA	LandComposition OÜ
Aluvere küla	Piiri tee 6 kinnistu detailplaneering	Osaühing ANTRENA	LandComposition OÜ
Aluvere küla	Veskinurga kinnistu detailplaneering	Aktsiaselts OG ELEKTRA	VIRU VARAHALDUS OÜ
Karivärava küla	Sooniku ja Peetrivälja kinnistute detailplaneering	Ivar Dreifeldt	LandComposition OÜ
Lepna alevik	Kooli maaüksuse detailplaneering	Rakvere Vallavalitsus	Osaühing Projekteerimiskeskus
Näpi alevik	Näpi tee 20, 20a ja 20b kinnistute detailplaneering	Aktsiaselts KEK Invest	Aktsiaselts KEK Invest
Päide küla	Mesilase vkt 7a kinnistu detailplaneering	Mehis Nõmmik
Roodevälja küla	Terminali tee 12 kinnistu detailplaneering	Osaühing Roodevälja Terminal	Osaühing AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT
Sõmeru alevik	Markuse ja Kabeli kinnistute detailplaneering	Servoline OÜ
Sõmeru alevik	Põllu tn 2 kinnistu detailplaneering	Osaühing TM-KINNISVARA
Sõmeru alevik	Sireli kinnistu ja ümbritseva maa-ala detailplaneering	Rakvere Vallavalitsus
Taaravainu küla	Künka tee 4 kinnistu detailplaneering
Taaravainu küla	Künka tee 6 kinnistu detailplaneering
Taaravainu küla	Künka tee 9, 11, 13 ja T3 kinnistute detailplaneering	Kaarel Korsten
Taaravainu küla	Lepna tee 1 kinnistu detailplaneering	Osaühing EGESTEN	Osaühing A.V.R.Projekt
Tõrremäe küla	Aiandi, Haljala tee 3 ja Haljala tee 5 kinnistute detailplaneering	Osaühing N-JAAP

 

Kehtestatud detailplaneeringud leiad SIIT.

Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi leiate Rakvere valla veebilehe blanketide alajaotusest.

Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse peatükkides. Planeerimine.ee veebilehelt leiab detailplaneeringu menetluse skeemid vastavalt planeeringuliikidele.

Allikas: planeerimine.ee

Riigihalduse minister kinnitas 17. oktoobril määrusega nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded". Tegemist on kõiki liiki planeeringutele kehtivate nõuetega, mis reguleerivad nii planeeringu seletuskirja, jooniseid kui ka vähesel määral lisasid. Vormistusliku külje pealt on eriti olulised nõuded seatud planeeringu joonistele, need tuleb vormistada nii digitaalsete kihtide (vt määruse lisa 1 ja lisa 2) kui ka nende kihtide väljatrükkide ehk esituskujudena.

Määrus aitab tagada planeeringute omavahelist võrreldavust ja paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Nõuete kohaselt vormistatud planeeringuid saab säilitada digitaalsetes andmekogudes ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalikul omavalitsusel on aga jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida oma määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole riigihalduse ministri määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega mõjutab määrus eelkõige ruumilise planeerimise valdkonnas tegutsevaid osapooli – planeeringu koostamise korraldajaid ning konsultante.

Määrus koosneb vaid seitsmest paragrahvist, kuid iga paragrahv reguleerib omaette teemaderingi. Kõige paremini aitab määruse tagamaadest aru saada määruse eelnõu juurde koostatud seletuskiri. Lisaks kavatsevad määruse koostajad läbi viia infopäevi (aeg ja koht täpsustamisel). Abistavaks materjaliks on kindlasti ka näidisfailid enam levinud joonestamis- ja GIS-programmides, mis valmivad lõplikul kujul paari kuu jooksul. Ministeerium on plaaninud koostada määruse seletuskirja ja infopäevade materjalide baasil juhendi, kuidas planeeringute vormistamist edaspidi teha.

Planeeringu vormistamise näidised

Planeeringute dokumentide vormistamine vastavalt Maa-ameti juhendile.

Digitaalsete materjalide koostamine:
1) Detailplaneeringu dokumendid esitatakse lisas 1 toodud koosseisus.
2) Kõik dokumendid on viidud pdf kujule ja iga lisa 1 punkti kohta koostatakse üks fail.
Näide: fail, kus seletuskiri ja kõik joonised on üks pdf ei sobi.
3) Jooniste puhul esitatakse ka originaalformaadis CAD failid ja nende arv ei ole piiratud.
Näide: tehnovõrkude, põhijoonis ja/või kruntimise plaan võivad olla nii ühes CAD- failis koos kui ka igaüks eraldi – esitada tuleb need kõik.
4) Jooniste CAD failist koostatakse pdf raster formaat punktitihedusega 300 dpi. Pdf fail on mõõtkavaline ja vastab sama joonise paber-väljatrükile.
Näide: vektor-pdf, kus kihid on juhitavad ei sobi, kuna vektor kihtide nõuded puuduvad.

Digikonteineri koostamine:
1) ühe detailplaneeringu dokumendid ühes konteineris;
2) iga konteiner eraldi;
Näide: kui korraldus ja planeering on allkirjastatud eraldi, siis esitatakse kaks eraldi konteinerit.
3) digikonteinerisse lisatakse failid kokku pakkimata kujul ja eelnevalt digiallkirjastamata;
Näide: zip faile ja digiallkirjastatud kehtestamise korraldust ei lisata planeeringu konteinerisse, mis läheb allkirjastamisele iseseisvalt.
4) konteinerite nimetuste andmisel kasutada valla koodi EHAK klassifikaatori järgi, planeeringu nimetust ja konteineri liiki äratuntaval kujul.
Näide: '784 Uuepõllu planeering'
'784 Uuepõllu kehtestamine'

Digikonteineri allkirjastamine:

1) kõik planeeringu materjalid võivad olla allkirjastatud kas kutsetunnistusega planeerija või omavalitsuse allkirjaõigusliku isiku poolt;
2) õiguslik alus peab olema allkirjastatud omavalitsuse allkirjaõigusliku isiku poolt.

Lisa 1: Detailplaneeringu digitaalsete dokumentide koosseis

Kehtestatud detailplaneeringu dokumentide koosseis:
1) kehtestamise korraldus/otsus - pdf formaat;
2) seletuskiri* – pdf formaat;
3) põhijoonis – pdf formaat;
4) tehnovõrkude koondplaan, kui planeeringus selline koostati – pdf formaat;
5) kruntimise plaan (krundijaotuskava), kui planeeringus selline koostati – pdf formaat;
6) kooskõlastused - esitada koondtabelina. Kooskõlastuste tabelis peab olema kirjas kooskõlastuse sisu kokkuvõte. Koondtabeli või sisukokkuvõtte puudumisel esitada originaalkooskõlastused;
7) jooniste fail(id) – cad formaat.

* Dokument peab olema koondatud ühte pdf faili.

Lisaks detailplaneeringu menetlusinfole on EVALD-i keskkonda võimalik üles laadida ka mõõdistusfaile, mille sisu tuuakse „silma" sisselülitamisel otse kaardipildile. 

„Silmafaili" omadused: Fail peab olema Microstationi V7-2D formaadis. Selleks, et „silmafail" oleks kaardipildil vaadeldav, nõuab see faili loojalt Microstationi või AutoCad-i joonistuselementidega manipuleerimise oskust.

Juhend: 
Kuna Open Layers (OL) ei võimalda kuvada *.dwg ja *.dgn v8 faile, tuleb eelvaate jaoks failid teisendada *.dgn v7 vormingusse. Alltoodu on Microstationi baasil, Autocad'i käskudega võrreldes võib olla erinevusi.

1. Teha uus V8 2D fail MKM nõuetele vastava kihistuse ja värvitabeliga,
2. võtta referentsiks alla originaalfail, sulgeda selles kõik liigsed kihid (vormistus, mõõtmisandmed, lisainfo, võrk,katastripiirid jmt) ning sulatada (Merge into master) referents uude faili,
3. uues failis teha vajalikud elementide ja kihtide korrastused (Shared cell- >Normal cell, kustutada kõik mittevajalikud tekstid (Text, Text node), sest need pole skaleeritavad).
4. vajadusel vahetada 0-värviga elemendid nt tumehalli vastu (meie kasutame MKM tabelis 239), sest 0-värvi näeb OL tingimusteta valgena.
5. valida kõik elemendid (Select all) ja lõhkuda joonestiilid (Drop line style)
6. valida kõik elemendid (Select all) ja lõhkuda (Drop) tekstid, jooned jmt
7. Compress design, mis kustutab failist kõik mittevajaliku.
8. viimase liigutusena Export->dgn v7 ning panna hilisemaks originaalist eristamiseks faili nime lõppu *V7 silm.dgn
9. järgmiseks laadida failid (nii silma kui originaali) EVALD-isse
10. lülitada silm sisse ja joonistada mõõdistatud ala piir
11. täita tabelis mõõdistamisandmed ja salvestada

Tähtis:
Selleks, et üleslaetav V7-2D fail tekitaks mõõdistuse failide juurde „silma" kujutise koos tema omadustega, peab üleslaetava faili nime lõpus olema sõna „silm". 

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) on ettenähtud kasutamiseks territoriaalse paiknevuse tähistamiseks. Klassifikaator hõlmab: riikliku haldamise üksused – maakonnad; omavalitsuslikud haldusüksused - vallad ja linnad; piiratud omavalitsusega haldusüksused - osavallad ja linnaosad; muud asulad ja asustusüksused - vallasisesed linnad, alevid, alevikud, külad ja asumid; muud.

Igale klassifitseerimisobjektile on antud unikaalne neljakohaline kood ning on ära näidatud objekti nimi ja rööpnimi (kui selline on olemas). Koodiga seotud lisatunnused (klassifitseeriv osa) näitavad iga objekti maakondliku ja omavalitsusliku alluvuse ning tema tüübi (maakond, vald, linn, alev, vallasisene linn, osavald, linnaosa, alevik, küla või muu asula).

0060	Lääne-Viru maakond
- 0060.1	Lääne-Viru maakond: vallad
- 0661	Rakvere vald
- 0661.7	Rakvere vald: alevikud
4294	Lepna alevik
5554	Näpi alevik
7892	Sõmeru alevik
8637	Uhtna alevik
- 0661.8	Rakvere vald: külad
1242	Aluvere küla
1259	Andja küla
1345	Aresi küla
1362	Arkna küla
1536	Eesküla
2332	Järni küla
2373	Jäätma küla
2405	Kaarli küla
2741	Karitsa küla
2744	Karivärava küla
2781	Karunga küla
2853	Katela küla
2851	Katku küla
3202	Kloodi küla
3263	Kohala küla
3261	Kohala-Eesküla
3432	Koovälja küla
3582	Kullaaru küla
3790	Kõrgemäe küla
4123	Lasila küla
4309	Levala küla
5055	Muru küla
5182	Mädapea küla
5478	Nurme küla
5796	Paatna küla
5979	Papiaru küla
6567	Päide küla
6726	Rahkla küla
6850	Raudlepa küla
6860	Raudvere küla
7058	Roodevälja küla
7199	Rägavere küla
7684	Sooaluse küla
7927	Sämi küla
7925	Sämi-Tagaküla
8001	Taaravainu küla
8261	Tobia küla
8304	Toomla küla
8520	Tõrma küla
8525	Tõrremäe küla
8610	Ubja küla
8740	Ussimäe küla
8822	Vaeküla
9099	Varudi-Altküla
9098	Varudi-Vanaküla
9196	Veltsi küla
9495	Võhma küla